Kellegi tehtud teed ja rajad, need suunaviidad, reklaamid, mingisuguse süsteemi poolt meile määratud nädalaplaanid ja ajagraafikud – need asjad on võtnud meilt vabaduse piiliuda piiride taha. Kõik me oleme omamoodi Truman Burbank’id filmis ‘The Turman show’. 

Neil, kel mööda maanteed sõites ei tule kordagi tahtmist teelt ära pöörata – vaadata mõne metsa taha, neil on kõik hästi – nad on eeskujulikud Trumanid. 

Suuremal osal siiski on kuulekusega probleeme – siin või seal tuleb tahtmine kasvõi korraks kõrvale põigata, liinilt maha hüpata, ennast proovile panna. Mõnel jääb see tahtmine miskipärast teostamata ja paljudele piisab uues teeäärses putkas uue prae või burgeri proovimisest, et tunda juba tõsist hüpet tundmatusse. 

Kuid igaüks meist on tegelikult rohkem väärt ja enamaks võimeline. 

Preeriakoda alustab sel kevadel aegamisi Eestimaa ääremaade avastamist. Ääremaadel hulkumine ei tähenda aga seda, et me hakkaksime kolama kusagil piiriäärsete külade taga metsades. Samavõrd kauged ja põnevad võivad olla ka needsamad maanteeäärsed metsatagused niidud, rabad ja jõeluhad ning miks mitte ka külade kenad lõkke- või kiigeplatsid. 

Tegelikult on igal selle posti lugejal kindalsti kusagil olemas ka oma, vähem või rohkem unustatud ääremaa – selline hea, rahulik ja teistmoodi paik. Kui sa arvad, et Preeriakoda võiks külastada sinu äärmaad, kus leidub või kuhu võiks koguneda lisaks sinule veel teisigi teistmoodi aja- ja elu huvilisi, siis kutsu meid külla!

Paneme koos üles preerianomaadide püstkoja – tipii. Süütame tipiis tule, mängime mõne põneva indiaanimängu, räägime nomaadide elust ning vapramad saavad proovida ka tipiis lõkke ümber ööbimist. 

Preeriakoda toob põnevad seiklused ääremaale!