Samal ajal kui Põhja-Ameerika preeriaindiaanlased rändasid vabadena oma maal, teadmata midagi valgete meeste raudsetest relvadest, kerkis Põhja-Euroopas tolle aja võimsamaid muinaskindlusi – Varbola linnus ehk Varbola Jaanilinn. See oli aeg, kui meie rahvas oli juba tuttavaks saanud viikingitega. Ilmselt teati Varbola aladel aegsasti ka tollase Rootsis suurlinna Sigtuna mahapõletamisest (arvatavalt) eestlaste poolt.
See oli aeg, mil meil sarnaselt indiaanirahvastele püsisi usk loodusvaimudesse, samal ajal kui suurem osa Euroopast oli juba ristiusku pööratud. Meie inimesed viisid hiide ja allikale ohvreid, misläbi suheldi aktiivselt ning näidati üles oma austust ja aukartust Maa ja tema nähtamatu vaimumaailma vastu. Kogu tollase Eesti aladel elas sel ajal arvatavalt kuni paarsada tuhat inimest. Nüüd aga oli kätte oli jõudmas “ristirahva” invasiooniaeg paganate maale. Indiaanirahvad said veel mitmed head sajad aastad rahus “paganatena” toimetada. Päris ära pole kumbagi rahvast tänaseni pööratud.
Aga tagasi 11.-12 sajandisse. Just sel ajal asusid kohalikud rajama tänase Põlli küla aladele Eesti suurimat muinaslinnust. Kohale veeti enam kui veerand miljonit hobusekoorma täit kive, millest ehitati ligi 10meetri kõrguse kivimüüritis valliga ja pea 2 jalgpalliväljaku suuruse siseõuega kindlus. Linnus kuulus arvatavalt Eesti aladel oma aja kõige võimsamate ja jõukamate hulka. Linnusesse ehitasid tollased inimesed sadakond mõnekümne ruutmeetri suurust elamut ja sepikoja ning kaevasid 13 meetri sügavuse (avara suudmega) kaevu. Võimsal kaitserajatisel oli 2 kindlalt suletavat väravakäiku.
Tollase Harju maakonna turvalisim kants jäigi vaenlastele vallutamatuks. Kui piirajaid juhtus palju olema ja piiramine pikaks juhtus venima, leidus kohalike inimeste hulgas piisavalt häid diplomaate ja kohalikus varasalves ohtralt varandust. Nii võis ka rahaga veenda kurnatud piiraiaid kodupoole pöörduma. Novgorodi vürst Mstislav Uljas piiras oma Eestimaa sõjaretkel linnust, kuid kohalikud päästsid ennast suurte vägede eest lunamaksuga – 700 nogatit hõbedas. Sellest vahejuhtumist pärineb ka esimine kirjalik märge Varbola linnuse kohta – Novgorodi leetopissis. Linnus ei langenud ka hilisemate taanlaste ja leedulaste rünnakute all.
Täna kasvavad linnuse ümbruses väändunud tammepuud. Legend räägib, et pühal pinnal ei saa puu sirgelt kasvada. Puude vahelt kerkib ikka veel kõrge paeklibune linnusevall.
Linnuse lähiümbruses on inimesed väidetavalt mitut puhku kohtunud vaimude või haldjatega.
http://www.eestigiid.ee/?SCat=56&CatID=10&ItemID=1592
Preeriakoja indiaanilaagist vaid pooletunnise jalutuskäigu kaugusel asub Põhja-Euroopa tolleaegseid võimsamiad muinaslinnuseid – Varbola Linnus ehk Jaanilinn
8.-13. august – Varbola Puu 2017
(“Puuinimeste laulupidu”, kus valmivad ning lähevad oksjonil müüki meistrite käe all sündivad puuskulptuurid).
Preeriakoda koos Ruunawere hotelliga kutsub AVASTAMA juba täna
