Kui laevad olid puust ja mehed olid rauast

Väljavõte  Meriwether Lewis`e ja William Clark`i päevikust 1804. aasta detsembris:   
Neil päevadel, 1804 aastal, püsisid läände rühkivad Lewis ja Clark mandani rahva maavaldustes.

Tänase Põhja Dakota osariigi preeriates puhus vali põhjatuul ja temperatuur kõikus  -10 kuni -30 kraadi vahel. Karmi ilma kiuste olid maadeavastajate pärismaiste kaaslaste luurajad leidnud suure piisonikarja. Pealik kutsus rändureid oma meestega jahikäigule. Valgetele püssimeestele avaldas muljet millise osavusega indiaanlased hobuste seljas nooltega piisoneid tabasid. Jaht jätkus järgmisel päeval. Kogu lumine preeria oli piisonitest must kuigi jaht käis kohati ligi poole meetri paksuses lumes. Külma oli tol päeval -24, mistõttu paljud kurnatud mehed pöördusid õhtul tagasi väiksemate külmakahjustustega. Kolmandal päeval…
mindi tabatud loomade liha jahitandrilt ära tooma. Clark 18 kaaslasega saabus saagiga alles järgmisel päeval. 23 kraadises pakases olid mehed ööbinud lumes, piisoninahkade varjus, kaetuna vaid tekkidega.

See oli aeg, kui laevad olid puust ja mehed rauast

Loe pikemalt Lewis&Clarki päevikutest.