Nomaadijutt

Hundikuu

3 minuti lugemine

Rongad ja hundid

Preeriakoja laager on mattunud lumme. Kodade vahel lumevaaludes on kitsad käigurajad. Hommikuvaikuses tepee-de latvust taevapoole looklevad suitsujoad murravad end läbi kargete roosade päikesekiirte. Vaikus. Vaid rongad tihkavad üle kodade lennata. Tundub justkui oleks kaarnate muidu süsimust vammus madalas talvepäikeses saanud endale külge hulgaliselt sädelevaid helmeid. Kui rongad üle lendavd käib kontide vahelt läbi külm jutt nagu oleks linnud oma tiibade alt jäist külma maale saputanud. Noores haavatukas võtavad põdrad vahel veel esimeste päiksekiirte valguseski hääletult hommikueinet. Aeg-ajalt ilmuvad laagrisse suured ümmargused jäljed – uudishimulikud ilvesed käivad kaemas. Kaugemal raba taga hulkuv viiepealine hundikarigi nihutab oma marsuuti tasapisi inimestele aina lähemale. Ning kusagil siin magab ka karu, kes veel hilissügisel oja ääres jälgi tegi. 

Scroll to Top