Kellegi tehtud teed ja rajad, need suunaviidad, reklaamid, mingisuguse süsteemi poolt meile määratud nädalaplaanid ja ajagraafikud – need asjad on võtnud meilt vabaduse piiliuda piiride taha. Kõik me oleme omamoodi Truman Burbank’id filmis ‘The Turman show’.
Arvatavalt 4-6tuhande aasta eest oma alguse saanud räätsad viivad tänagi uhkelt saapapaare metsa, rabasse ja sohu. Lumesaha jälgede ajamisest väsijad võivad räätsade abil muudkui astuda vallide vahelt välja ja ekselda puutumata lumeväljadel või arutada rabaservades metsloomade karmist elust jutustavaid jäljeradu.
Tee ise lumeräätsad Read More »
Sel tormisel ööl tipiis lõkkesoojas istuda oli eriline – tuul näitab väljas hoiatavalt oma jõudu ja väge ning keset seda, tipiis, ei tee tuli kogu möllust suurt numbrit – põleb rahulikult praksudes oma pesas.
Detsembri tuisk, tipi ja tuli Read More »
Täna teenis üks julge jänes coupe, joostes läbi preeriakoja laagri ning möödudes lähimast inimesest vaid paari meetri kauguselt.
Kuidas Jänes teenis coup’i Read More »
Kujuta ette tsivilisatsiooni selja taha jätmist, lummavalt maagilist raba, rahulikku aega iseendale, trummide põrinat ja lõkke müstikat, hingematvat päikesetõusu ja kõrvulukustavat vaikust.
Sel aastal teemegi nii nagu päris indiaanlased, kui nad otsisid vastuseid oma sügavamatele küsimustele.
Visioonirännak 2016 Read More »
Väljavõte Meriwether Lewis`e ja William Clark`i päevikust 1804. aasta detsembris:
Neil päevadel, 1804 aastal, püsisid läände rühkivad Lewis ja Clark mandani rahva maavaldustes.
Kui mehed olid rauast Read More »
Iga aasta läheb meie mail olukord tavaliselt oktoobri keskpaigast alates üsna vesiseks. Ja nii muudkui sajab, kuni novembri algusest alates ei saa naljalt enam keegi peale jahimeeste ja muude vabaõhu haigete varba otsagagi asfaltilindilt maha. Mõeldes millistes ilmastikutingimustes Põhja-Ameerika tasandike indiaanlased sel aastaajal tegutseda võisid, võrdleme näiteks Lõuna Dakota osariigi kliimat meie omaga.
Hull aeg nõuab segaseid inimesi Read More »
Samal ajal kui Põhja-Ameerika preeriaindiaanlased rändasid vabadena oma maal, teadmata midagi valgete meeste raudsetest relvadest, kerkis Põhja-Euroopas tolle aja võimsamaid muinaskindlusi – Varbola linnus ehk Varbola Jaanilinn. See oli aeg, kui meie rahvas oli juba tuttavaks saanud viikingitega. Ilmselt teati Varbola aladel aegsasti ka tollase Rootsis suurlinna Sigtuna mahapõletamisest (arvatavalt) eestlaste poolt.
1804. aasta 11. oktoobril olid läänerannikule läbipääsu otsivad Lewis ja Clark peatumas tänases Lõuna Dakota osariigis Arikara rahva juures. Oma päevikus räägivad rändurid lühidalt suure pealiku vastuvõtust, kus viimane kinnitab meestele, et tee on neile lahti ja keegi tema rahva hulgast ei takista neid.
“Vennad! Ma olen meie Suurelt Isalt palju kõnesi kuulnud. Kui ta esimest korda üle Suure vee tuli, oli ta vaid mehike…Hästi väike. Ta jalad olid pikast paadisistumisest kanged ja ta palus veidi maad, et lõket teha…Aga kui valge mees oli end indiaanlaste tule ääres soojendanud ja end nende pakutud toidust täis õginud, sai ta väga suureks.
Meie indiaaniküla pakub väga huvitavaid ja ainulaadseid elamusi nii suurematele kui ka väiksematele gruppidele.
© Preeriakoda 2023.
Veebilehe tegi FRESHMAN
